Daim Ntawv Ceeb Toom Tsis Pub – Ntxub Ntxaug lwm Tus

Lub tuam tsev Minnesota Department of Agriculture (MDA) tsis ntxub ntxaug lwm tus raws li lawv haiv neeg, tuaj lub teb chaws twg tuaj, kev xiam oos qhab, hnub nyoog, poj niam los yog txiv neej, los yog nws yog ib tug neeg es tsis paub hais lus Askiv zoo (LEP) es ua hauj lwm tuav ntaub ntawv nrog peb los yog tuav tej yam hauj lwm (activities), thiab lub tuam tsev MDA yuav tsis ua kom lwm tus ntshai los yog yuav tsis pauj kua zaub ntsuab rau ib tug neeg twg vim yog lawv tau ua raws li txoj cai lawv muaj los koom nrog tej qhov kev sib foob los ntawm txoj cai tias lawv yog pawg neeg raug tiv thaiv, los yog tsis pom zoo kom muaj kev foob es txwv los ntawm, 40 C.F.R.  Ntu 5 thiab 7 los yog yeeb vim yog muaj kev cuam tshuam rau tej qhov kev muaj cai zoo li nov.

Lub tuam tsev MDA muaj kev lav phib xaub los tuav kom txhua tus ua raws thiab kom tau txais cov lus nug es txhawj xeeb txog qhov tsis pub-ntxub ntxaug lwm tus  yuav tsum tau coj los siv es tau hais los ntawm 40 C.F.R.  Ntu 5 thiab 7 (Tsis pub-ntxub ntxaug lwm tus hauv cov Programs los yog tej yeeb yam Activities es tsoom fwv pab nyiaj hu ua Activities Receiving Federal Assistance los ntawm lub chaw Environmental Protection Agency), muaj nrog rau Title VI ntawm tsab cai Civil Rights Act xyoo 1964, raws li tau muab kho; Nut 504 ntawm tsab cai Rehabilitation Act xyoo 1973; Tsab cai the Age Discrimination Act of 1975, Title IX ntawm tsab cai Education Amendments of 1972; thiab ntu 13 ntawm tsab cai Federal Water Pollution Control Act Amendments xyoo 1972 (Ntxiv nov mus tau muab hais tag nrho ua ke tias yogtsab cai hauv lub teb chaws es tsis pub-ntxub ntxaug lawm tus).

Txwv tsis pub Pauj Kua Zaub Ntsuab

Tsis pub ib lub chaw, cov tub ceev xwm, cov neeg ua hauj lwm, los yog tus neeg ua hauj lwm sawv cev rau lub tuam tsev MDA, nrog rau cov neeg sawv cev rau lub tuam tsev MDA thiab nws cov programs, kom lawv hem kom ntshai, hawv, hais lus saib tsis taus, ntxias li quab yuam, ntxub ntxaug rau ib tug neeg twg, los yog pauj kev ntsim siab, pauj kua zaub ntsuab rau ib tug neeg twg es nws tau ua daim ntawv tsis txaus siab tias nws raug kev ntxub ntxaug los yog nws rau qhov kev tuaj soj ntsuam seb puas muaj tseeb los yog lwm yam kev tau hais tias tau muaj kev ntxub ntxaug.

Yog tias koj muaj lus nug txog daim ntawv ceeb toom no los yog muaj lus nug txog MDA cov program es tsis muaj kev ntxub ntxaug, cov txheej txheem los yog cov cai, koj yeej tiv tauj tau:

Minnesota Department of Agriculture
Sabrenia Young
Non-Discrimination Coordinator
625 Robert St N St. Paul, MN 55155
651-201-6657
Sabrenia.Young@state.mn.us

Yog koj ntseeg tias koj raug kev ntxub ntxaug los ntawm lub tuam tsev MDA qhov program los yog tej yam activity, koj yeej tiv tauj tau rau tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug es tau teev npe sab saud los yog mus saib MDA lub vas sab kom paub tias yuav ua daim ntawv tsis txaus siab txog kev ntxub ntxaug li cas thiab xa mus rau qhov twg.

Txheej txheem tham txog kev tsis txaus siab

Lub tuam tsev MDA yeej saib kom meej tias qhov txheej txheem tham txog kev tsis txaus siab los saib xyuas cov ntaub ntawv sau tuaj es tsis txaus siab tau xa tuaj es yog poob rau tsab cai tsis pub ntxub ntxaug hauv ntawm tsoom fwv kom yuav tsum muaj luam tawm kom thoob plaws thiab tso tawm hauv online. Lub tuam tsev MDA yuav muab qhov txheej txheem tham txog kev tsis txaus siab los saib dua ib xyoos ib zaug, thiab kho raws li yuav tsum tau kho, kom thiaj li los teb tau cov ntawv tsis txaus siab es tau sau tuaj raws sij hawm thiab kom muaj cov lus teb kom ncaj ncees rau cov ntaub ntawv sau tuaj tsis txaus siab txog kev ntxub ntxaug.

Tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug yuav tsum yog tus neeg los tswj thiab saib xyuas qhov txheej txheem tham txog kev tsis txaus siab.

Yog koj ntseeg tias koj raug muab tshem tawm es tsis pub koom nrog, tsis kam cov kev taus txais txiaj ntsim los ntawm tej qhov program, cov kev pab, thiab tej yam activities ntawm tus neeg ua ntawv thov kev pab los yog tsis tau txais cov nyiaj pab los ntawm tsoom fwv raws li koj raws li lwv haiv neeg, tuaj lub teb chaws twg tuaj, kev xiam oos qhab, hnub nyoog, poj niam los yog txiv neej, los yog nws yog ib tug neeg es tsis paub hais lus Askiv zoo (LEP), thiab/los yog koj ntseeg tias koj yeej raug ntxub ntxaug, nraug hem kom ntshai, thiab/los yog hais lub saib tsis taus koj raws li qhov koj poob rau ib pawg neeg sab saud, koj yeej ua tau daim ntawv tsis txaus siab vim muaj kev ntxub ntxaug mus rau tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug.

Yog hais tias daim ntawv tsis txaus siab txog cov kev pab ntawm MDA cov program daws tsis tau, (thaum los sib tham, sau ntawv, thiab/los yog siv lus sib hais) ces tus neeg sau daim ntawv tsis txaus siab yeej xa tau ncaj qha mus rau tus neeg tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug es yog siv cov txheej txheem hauv qab no.

  1. Xa daim ntawv tsis txaus siab ncaj qha mus rau tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug tsis pub dhau 180 hnub ntawm hnub es tau iab liam tias muaj kev ntxum ntxaug.
  2. Ib daim ntawv tsis txaus siab (Grievance Form) yeej muab tau es yog hu rau 651-201-6000 thiab nug kom xa daim ntawv tuaj rau koj los yog mus nqus daim ntawv tawm hauv lub vas sab MDA Website. Cov ntaub ntawv sau qhia hauv qab no mas yuav tsum kom muaj nyob rau daim ntawv tsis txaus siab, los yog xa daim ntawv teev lus kos npe es muaj tag nrho cov ntaub ntawv nyob hauv qab no.
    1. Koj lub lub npe, lub chaw nyob, thiab yuav tiv tauj koj li cas (xov tooj, email, lwm yam)
    2. Hnub vas thib thaum qhov kev ntxub ntxaug no tshwm sim
    3. Ib cov lus sau teev cia piav kom meej txog tias tshwm sim li cas, vim li cas, thaum twg, thiab qhov chaw twg es koj ntseeg tias koj raug tshem tawm los yog tsis pub koj koom nrog, tsis pub kev pab nyiaj rau koj, los yog raug muaj kev ntxub ntxaug, raws li koj yog lwm haiv neeg, tuaj lub teb chaws twg tuaj, kev xiam oos qhab, hnub nyoog, poj niam los yog txiv neej, los yog nws yog ib tug neeg es tsis paub hais lus Askiv zoo (LEP)
    4. Qhov chaw, cov npe, thiab cov ntaub ntawv qhia tiv tauj ntawm cov neeg ua pov thawj txog qhov ntxub ntxaug nov.
    5. Yog tias daim ntawv tsis txaus siab nov twb tau muab xa mus rau lwm lub chaw los yog tsev hais plaub lawm, sau lub chaw los yog lub tsev hais plaub es koj tau xa daim ntawv mus rau thiab sau lub npe kom tiv tauj tau.
    6. Koj tus tes ntawv kos npe los yog tus neeg koj tsa sawv cev rau koj kos npe.
  3. Yog tus neeg es tsis txaus siab tsis muaj peev xwm sau daim ntawv tsis txaus siab, yuav tau tiv tauj tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug kom thiaj li tau kev pab ntxiv.  Lub tuam tsev MDA yeej cog lus kom qhib cov kev pab rau cov neeg tsis paub hais lus AsKiv zoo (LEP) los yog cov neeg xiam oos qhab.
  4. Daim ntawv tsis txaus siab es kos npe rau thiab sau vas thib rau yuav tsum tau muab xa hauv pais xab nis mus rau:

    Minnesota Department of Agriculture
    Sabrenia Young
    Non-Discrimination Coordinator
    625 Robert St N., St. Paul, MN 55155

    Koj kuj xa daim ntawv tsis txaus siab es yog fax mus rau 651-201-6118 los yog xa e-mail rau sabrenia.young@state.mn.us. Peb yuav tsum tau daim qauv es kos npe rau koj daim ntawv tsis txaus siab, yog tias koj xa email tuaj, nco ntsoov xa daim qauv es koj kos npe tuaj nrog rau koj daim email. Xa ntaub ntawv tsis tiav los yog ntaub ntawv tsis kos npe tuaj yuav ncua sij hawm rau koj daim ntawv tsis txaus siab.

  5. Muaj ib daim ntawv lees paub sau tuaj qhia rau koj paub tias tau txais koj tsab ntawv tsis txaus siab yuav xa tuaj rau tus neeg sau daim ntawv tsis txaus siab tsis pub dhau tsib hnub ntawm cov hnub ua hauj lwm thaum tau txais daim ntawv tsis txaus siab.
  6. Qhov tsis txaus siab nov yuav soj qab taug lwg kom sai thiab kom ncaj ncees; cov pov thawj tseem ceeb yuav muab coj los luj xyuas thaum soj ntsuam qhov kev tsis txaus siab nov.
  7.  Yuav luj txhua yam kom thiaj ceev tau cov ntaub ntawv twg es yog tsis pub kom lwm tus neeg paub.
  8. tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug yuav rov qab saib daim ntawv tsis txaus siab thiab kuj yuav nug kom tau lus ntxiv los ntawm tus neeg es tsis txaus siab.  Yog tias twb tau hais kom nrhiav ntaub ntawv tuaj txhawb ntxiv thiab ho tsis tau txais li ntawm 30 hnub, koj rooj lus yuav raug muab kaw.  Rooj lus nov kuj yuav muab kaw thiab yog tias tus neeg tsis txaus siab ntawd tsis xav kom hais rooj lus no ntxiv lawm.
  9. Nyob rau tej rooj lus es qhov kev tsis txaus siab nov yog tsis txaus siab rau lub tuam tsev MDA tug neeg es siv lawv thiab (subrecipients), tus neeg Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug yuav muab ib lub hwv tsam rau tus neeg es raug iab liam ntawd sau ntawv tuaj teb. Tus neeg raug iab liam mus 10 hnub ntawm cov hnub ua hauj lwm thaum lub tuam tsev MDA tau sau ntawv mus ceeb toom qhia txog qhov kev tsis txaus siab kom lawv yuav tsum teb tuaj txog qhov kev tsis txaus siab. Tswj qhov kev tsis pub muaj kev ntxub ntxaug yuav rov qab los saib dua thiab soj qab taug lwg txog cov ntaub ntawv es tus neeg raug iab liam sau tuaj teb.
  10. Sau ntawv tuaj ceeb toom qhia kom sai txog qhov es soj qab taug lwg pom li cas, nrog rau seb kev ntxub ntxaug puas muaj li hais los tsis muaj thiab sau piav kom meej tias qhov txheej txheem soj qab taug lwm yog zoo li cas.
  11. Lub tuam tsev MDA tswj kom txwv tsis txhob muaj kev ntshai thiab kev paub kua zaub ntsuab thiab thaum muaj qhov kev ntshai thiab pauj kua zaub ntsuab mas yuas daws kom sai li sai tau thiab kom ncaj ncees raws li peb qhov txheej txheem txog kev tsis txaus siab kom zoo tib yam li lwm qhov kev ntxub ntxaug.

Bottom of Form

Daim Ntawv Muaj Cov Tswv Yim Rau Pej Xeem Kev Koom Tes thiab Kev Sib Koom Tes

(Public Participation and Engagement Plan)

Lub tuam tsev MDA yuav ua kom nws nws txoj kev koom tes rau pej xeem thiab kev koom tes muaj nyog rau txhua tus neeg tsis hais yuav yog haiv neeg rau, xim nqaij twg, tuaj lub teb chaws twg tuaj, nrog rau kev paub lus Askiv tsawg (LEP), hnub nyoog, kev xiam oos qhab, poj niam los yog txiv neeg, los yog ua ntej siv cov cai es nws muaj los yog tawm tsam tej yam es txwv los ntawm tsoom fwv tsab cai tsis pub ntxub ntxaug lwm tus; thiab xyuas kom meej tias yam es siv los txiav txim txog lub caij es tsim nyog, qhov chaw, qhov chaw twg, ntev npaum cas, thiab saib xyuas kev ruaj ntseg ntawm qhov chaw rau pej xeem sib tham yeej tsim thiab siv yam li tsis muaj kev ntxub ntxaug thiab tsis muaj nqi rau cov neeg koom them.

Lub tuam tsev MDA muab ntau cov npe es tau teev cia ntawm cov kev pabcuam rau cov neeg ua liaj ua teb thiab cov neeg siv khoom hauv lub xeev Minnesota. Txoj hauj lwm peb ua yeej muaj nqis rau cov pej xeem hauv lub xeev Minnesota lub neej, txhua txhua hnub.

Lub tuam tsev MDA lub zeem muag yog txhim kho tag nrho  cov pej xeem hauv lub xeev Minnesota kom tau lub neej zoo es yog ua kom muaj kev ncaj ncees kom paub meej tias peb cov khoom noj, kev noj qab haus huv ntawm peb ib puag ncig, thiab qhov ruaj khov thiab kev tsis nyoo swb ntawm peb txoj kev lag luam ua liaj ua teb.

  • Lub tuam tsev MDA yuav ua ntxiv tsi ntsees txog qhov tseem ceeb ntawm kev koom tes ntawm MDA txoj kev saib xyuas cov pej xeem kev koom tes thiab kom muaj cov tswv yim rau kev sib tham sib koom tes es yog rov muab saib xyuas seb puas muaj li ntawd txhua xyoo thiab cov kev xyaum kawm kom paub.
  • Lub tuam tsev MDA yeej ib txwm xav txog qhov kom muaj kev txhim kho kom haum thiab kom txhua tus siv tau rau tag nrho tej kev sib tham rau cov pej xeem. Thaum MDA muaj kev sib sau ua ke tim ntsej tim muag lawv yuav koom tes nrog cov neeg ua khub nrog lub zej zog kom ntseeg siab tau tias cov chaw los sib sau uake ntawd yeej muaj kev nyab xeeb thiab yeej nkag mus tau (li kom nkag tau mus rau tej chaw nres tsheb, tsheb thauj mus los) rau txhua tus pej zeem hauv lub zej zog nrog rau cov neeg xiam oob qhab es yuav tau kho kom hauv lawv qhov kev xav tau thiab kom muaj kev pab rau cov neeg tsis paub hais lus Askiv zoo (LEP).
  • Lub tuam tsev MDA txhaub kom muaj kev koom tes ntawm pej xeem thiab yuav muab kev ceeb toom kom ntau rau pej xeem txog cov kev pab cuam, kev cob qhia, thiab cov rooj sib tham raws li xav tau nyob rau hauv peb lub vas sab www.mda.state.mn.us thiab MDA cov kev tshaj tawm xov xwm (Facebook, Twitter @mnagriculture). MDA tso tawm tag nrho cov ntaub ntawv rau txhua tus pom nyob rau ntawm lub vas sab rau cov neeg hauv zej zog rov saib dua thiab saib kom paub.
  • Tag nrho cov kev sib txuas lus hauv MDA yuav muaj cov ntaub ntawv qhia rau cov neeg xiam oob khab thiab cov neeg tsis paub lus Askiv zoo LEP kom mus rau Sabrenia Young, Tus Neeg Saib Xyuas Kev Tsis Pub Ntxub Ntxaug lwm tus, rau qhov kev kho kom haum es thiaj pab tau lawv. Lub tuam tsev MDA yuav xyuas kom meej tias yeej muaj kev sib txuas lus rau cov neeg feem coob es tsis paub lus Askiv txaus LEP (tsis paub lus Askiv txaus), raws li xav tau thiab muaj cov cuab yeej rau siv yam tsis tsub nqi rau them.

Lub Tuam Tsev MDA daim ntawv Npaj Tswv Yim yog Saib Kom Meej Kom Cov Neeg Tsis Paub Lus Askiv Zoo (LEP) thiab Cov Neeg Xiam Oos Qhab Kom Nrhiav Tau Cov Kev Pab Kom Muaj Nuj Nqis

Lub tuam tsev MDA tau tsim, tshaj tawm, thiab siv cov txheej txheem es tau muab sau los xyuas kom paub meej tias muaj txhiaj ntsim rau qhov nkag siv rau tag nrho MDA cov kev pab thiab cov yeeb yam activities rau txhua tus, nrog rau kom cov neeg tsis paub lus Askiv txaus (LEP) kom nkag siv tau thiab cov neeg es xiam oos qhab kom tsis txhob tsub nqi rau cov neeg ntawd them.

Daim Ntawv Tawm Tswv Yim Pab Rau Kev Paub Lus Askiv Tsis Zoo

Lub tuam tsev MDA muaj daim ntawv tawm tswv yim pab rau kev paub lus Askiv tsis zoo es yuav pab thoob plaws hauv lub xeev Minnesota.

Rau ib qho kev pab cuam, kev pab, los yog kev sib tham, kev sib cai thiab tsi ntsees rau ib qhov kev ntsuam xyuas yuav los saib es txiav txim seb qhov twg thiaj li tsis tshua kim thaum nrhiav kev pab txhais lus kom zoo thiab kom txhob yuam kev rau cov neeg es tsis paub lus Askiv zoo yog tias xav tau.

LEP plaub - yam kev ntsuam xyuas es twb tau ua, es muab piav qhia hauv qab no. Thaum ntsuam xyuas tag ntawm plaub – yam yuav pab lub tuam tsev MDA tsim kom tau cov tswv yim pab rau cov neeg hais lus Askiv tsis txaus es yuav taw qhia kom paub tias yuav muab kev pab li cas rau cov neeg LEP es muab kev pab rau. Lub tuam tsev MDA yuav tshuaj ntsuam xyuas plaub – yam es muaj feem xyuam nrog lub zej zog ntawm qhov chaw lub tuam tsev MDA yuav muaj cov program cov pej xeem los yog muaj cov yeeb yam activity.

Plaub – yam kev tshuaj ntsuam xyuas hauv qab no yuav coj los xam kom txiv txim tau tias theem twg thiab yuav muaj kev pab rau kev txhais lus ntau npaum cas:(1) seb cov neeg es muaj kev pab rau kev txhais lus coob npaum cas los yog ntxim li ib qho program yuav ntsib, muaj kev pab rau, los yog thaum muaj kev sib tham; (2) heev npaum cas es cov neeg ntawd tuaj ntsib nrog MDA cov programs, muaj kev pab rau, los yog thaum muaj kev sib tham; (3) Seb tseem ceeb li cas rau qhov program, kev pab rau, los yog thaum muaj kev sib tham; (4) cov kev pab muaj rau cov neeg tau txais kev pab thiab cov nqi them es muaj kev cuam tshuam nrog.

Yam #1: Pej xeem coob los tsawg (Demography) (Tswj los ntawm lub chaw Minnesota State Demographic Center)

Lub Tsev Saib Xyuas Kev Suav Pej Xeem hauv Teb Chaws Asmeskas teev cia ntawm cov tib neeg muaj hnub nyoog 5 xyoos thiab tshaj saud es paub lus Askiv zoo npaum cas. Ntawm qhov kev kwv yees tsis ntev los no (American Community Survey 2019), kwv yees li 4.4% ntawm cov pej xeem 5 xyoo thiab tshaj hais ib hom lus es tsis yog lus Askiv nyob hauv tsev thiab hais lus Askiv tsawg dua "zoo heev." Ntawm 5,290,011 cov neeg es muaj hnub nyoog 5 xyoos thiab laus dua, 4.4% yog kwv yees li ntawm 232,760.

Raws li cov ntaub ntawv es muaj tam sim no, kwv yees li 2.4% (los yog 52,641) ntawm cov pej xeem hauv lub xeev Minnesota es nyob hauv cov tsev neeg hais lus Askiv tsis tau zoo. Peb hom lus hais heev tshaj hauv lub xeev Minnesota hauv cov tsev neeg uas hais lus Askiv tsawg yog lus Mev (16,522), lwm yam lus thiab es tsis paub meej tias yog hom twg, suav nrog cov lus African (13,968), thiab lwm hom lus EsXias thiab Pacific Island (7,513).

Yam #2: Siv heev npaum cas

Lub tuam tsev MDA yuav tshuaj ntsuam xyuas dua txhua lub xyoo, kom paub tseeb li tseeb tau, txog tias heev npaum li cas es cov neeg hais lus Askiv tsawg (LEP) es yog pawg neeg hais lwm hom lus txawv yuav ntsib nrog qhov program, muaj kev pab rau, los yog thaum muaj kev sib tham.  Txog hnub no, los tseem tsis tau muaj ntaub ntawv data txog qhov no.

Yam #3: Tseem ceeb

Lub tuam tsev MDA nkag siab txog qhov tseem ceeb es tsim kom muaj daim ntawv tawm tswv yim npaj rau cov neeg hais lus Askiv tsis tau zoo (LEP). MDA paub qhov tseem ceeb es muaj qhov kev ntsuam xyuas txhua xyoo kom paub meej tias yeej siv daim ntawv tawm tswv yim npaj rau cov neeg hais lus Askiv tsis tau zoo (LEP).

Yam #4: Cov kev pab

Lub tuam tsev MDA muaj kev cog lus rau ntau lub chaw kom muab kev pab rau lwm hom lus kom ua kom kom rau daim ntawv tawm tswv yim npaj rau cov neeg tsis paub lus Askiv zoo (LEP)

Txhais Lus rau hom lus txawv teb chaws Lub tuam tsev MDA yuav ua hauj lwm nrog rau cov chaw es muaj npe teev cia tias muaj kev pom zoo tso cai los ntawm lub xeev rau kev txhais lus, muaj kev txais lus rau cov ntaub ntawv thiab kev hais lus kom nkag siab.  Lub tuam tsev MDA yuav siv cov kev pab nov yog tias yuav tsum tau siv.

Tag nrho cov ntaub ntawv es sau, electronic, los yog multimedia yeej yog tsim los es muab faib tawm rau cov pej xeem thoob plas, thiab qhov ntawd yog tsim tawm, tau siv, los yog tau muab yais tawm los ntawm lub tuam tsev MDA, yuav muaj ib kab lus es qhia tias cov ntaub ntawv yeej muab txhais tau rau cov neeg tsis paub lus Askiv zoo raws li qhov lawv xav kom muaj, thiab kom raws sij hawm.

Lub tuam tsev MDA yuav los soj ntsuam xyuas txhua xyoo kom paub meej tias muaj kev xyaum zoo es qhia los ntawm cov neeg ua hauj lwm hauv MDA kom muaj tej yam txhim kho kom pab tau rau cov neeg tsis paub lus Askiv zoo.  Lub tuam tsev MDA yuav ceeb toom rau cov pej xeem tias kev pab txog kev txhais lus yuav muaj pub yam tsis muaj nqi tsub rau tus neeg xav tau kev pab them. Qhov kev qhia nov yuav muaj nyob rau cov ntawv peb sau tawm, tso tawm (social media), thiab tso rau hauv MDA lub vas sab.

Tsab Cai Kev Xiam Oos Qhab  (Disability Policy)

Lub tuam tsev MDA muaj kev lav phib xaub los tuav kom txhua tus ua raws thiab kom tau txais cov lus nug es txhawj xeeb qhov tsis pub-ntxub ntxaug lwm tus es yuav tsum tau coj los siv es tau hais los ntawm 40 C.F.R.  Ntu 5 thiab 7 (Tsis pub-ntxub ntxaug lwm tus hauv cov Programs los yog tej yeeb yam Activities es tsoom fwv pab nyiaj hu ua Activities Receiving Federal Assistance los ntawm lub chaw Environmental Protection Agency), muaj nrog rau Title VI ntawm tsab cai Civil Rights Act xyoo 1964, raws li tau muab kho; Nut 504 ntawm tsab cai Rehabilitation Act xyoo 1973; Tsab cai the Age Discrimination Act of 1975, Title IX ntawm tsab cai Education Amendments of 1972; thiab ntu 13 ntawm tsab cai Federal Water Pollution Control Act Amendments xyoo 1972 (Ntxiv nov mus tau muab hais tag nrho ua ke tias yogtsab cai hauv lub teb chaws es tsis pub-ntxub ntxaug lawm tus).

Tag nrho cov ntaub ntawv es sau, electronic, los yog multimedia yeej yog tsim los es muab faib tawm rau cov pej xeem thoob plas, yuav muaj ib kab lus es qhia tias cov ntaub ntawv yeej muaj rau lwm hom lus (alternative formats) rau cov neeg es xiam oos qhab yog tias xav tau.  Lwm hom lus yuav muaj rau kom raws sij hawm.  Lub tuam tsev MDA yuav muaj cov ntaub ntawv kom ntau tshaj ib hom lus (alternative formats) nyob ntawm seb xav tau ntau npaum cas.

Txhais lus piav tes:  Lub tuam tsev cog lus kom muaj kev pab kom muaj kev sib txuas lus kom zoo rau cov neeg tsis hnov lus.  Lub xeev Minnesota muaj ntawv cog lus nrog lub chaw piav tes txhais lus ASL Interpreting Services, Inc. kom muaj cov neeg ua hauj lwm piav tes txhais lus es yog cov kws thiab paub kev cai txog txhais lus piav tes.  Qhov kev txhais lus nov yeej muaj qhia los ntawm lub tuam tsev MDA qhov Affirmative Action Plan es muaj nyob hauv hauv MDA lub vas sab

Thaum tiv tauj rau cov pej xeem thuaj pais es yog hu xov tooj, lub tuam tsev MDA yuav saib kom meej tias kuv sib txuas lus yeej muaj sib npaug zos thiab zoo rau cov neeg es lag ntseg, dig muag lag ntseg, hnov lus tsis zoo, los yog hais lus tsis meej es kom txhua tus siv tau qhov kev sib tham no.

Cov kab lus hauv qab no yuav muaj nrog rau tag nrho cov ntaub ntawv tshiab thiab cov ntaub ntawv es twb muaj lawm:

Raws li tsab cai xiam oos qhab hu ua Americans with Disabilities Act, cov ntaub ntawv no muaj nyob rau hauv lwm hom kev sib txuas lus yog tias xav tau es hu rau 651-201-6000. Cov neeg siv TTY yeej hu tau rau Minnesota Relay Service ntawm 711. Lub tuam tsev MDA yog ib qho chaw muaj lub hwv tsam sib npaug zos txog kev ua hauj lwm thiab muab kev pab.

Ua ntej muaj lub rooj sib tham, MDA yuav nug seb cov neeg tuaj koom puas xav tau kev pab kho kom lawm koom tau, pab kom hnov lus zoo mentshis, los yog kom muaj cov ntaub ntawv es yog lwm hom.

Cov rooj sib tham rau pej xeem los yog cov koom txoos es tuav los ntawm MDA yuav muaj nyob rau hauv cov chaw ua cov tsev yeej zoo raws li lub xeev tau teev tseg (State Building Code) es kom cov neeg xiam oos qhab muaj kev nkag tau mus siv.

Lub tuam tsev MDA yuav tsis tsub nqi rau cov neeg es xiam oos qhab los yog ib pawg neeg es muaj kev xiam oos qhab kom lawv them thaum yuav tau kho tej yam kom haum kom cov neeg ntawd siv tau.

Lub tuam tsev MDA yuav tsis pub kom muaj kev ntshai los yog kev paub kua zaub ntsuab rau cov neeg es muaj ib qho kev xiam oos qhab los yog ib pawg neeg es xiam oos qhab thaum lawv hais kom yuav tsum tau kho tej yam kom haum kom lawv siv tau, los yog muaj tej yam cuab yeej pab kom lawv hnov lus zoo mentsis los yog cov kev pab es sawv cev rau lawv tus kheej los yog lwm tug neeg (third party); los yog tus neeg es qhia txog ib qho tau ua yuam kev ntawm tsab cai nov, xa daim ntawv tsum txim los yog daim ntawv tsis txaus siab es muaj feem xyuam nrog tsab cai nov los yog tsab cai Title II ntawm ADA, los yog kom nrog ib qho kev soj ntsuam los yog ib rooj plaub.